Harju-Madise ja Risti kihelkonnas asustati 1680. aastal kohaliku kirikuõpetaja Johann Forseliuse poja Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamisel esimesed koolid Eestimaal talupoiste jaoks. Sajandi lõpul oskas silmapaistev osa nende kihelkondade inimestest juba lugeda. 17. sajandil ja 18. sajandi esimesel poolel kandis laste õpetamine veel juhuslikku iseloomu, kuid elukorraldus nõudis enamat. Eestimaa kubermangus kehtestati 1860. aastal koolikohustus kõigile lastele. Koolide arv hakkas kiiresti kasvama.
Padise mõisnik Eduard von Ramm andis 1860.a. koolile ajutiselt kasutada oma karjamõisa ruumid. Paralleelselt andis ta ka ehitusmaterjali ja maa uue kooli rajamiseks väga kaunis kohas Padisel Kloostri jõe kõrgel kaldal. Koolimaja valmis ja alustas tööd 1870. aastal. Aegade jooksul õpetas koolis mitemid silmapaistvaid koolmeistreid: Pridik Ambach, Toomas Friedemann, Toomas Kõll, Eduard Lember. 1923. aastal kolis kool endisesse mõisa härrastemajja. Hiljem elas koolimajas õpetaja Tõnis Kõll ja kohalikud kutsuvad maja tänaseni "Kõlli koolimajaks". Peale Kõlli surma seisis maja tühjana ja lagunes. 1990.a algul ostis talukoha Kalmer Kuningas. Sügavast huvist talukoha ajaloo vastu, annab tunnistust fotomaterjaliga illustreeritud ajaloostend.

Ajaloohuvilistele on ümbruskonnas mitmeid huvipakkuvaid objekte: Padise viikingiaegne linnämagi, tsisterlas munkadele kuulunud Padise kloostri varemed, mille vanus on ligi 700 a, mõne km kaugusel ka Risti- ja Harju- Madise kirik. (Veel infot)